1
00:00:05,500 --> 00:00:12,000
IMELIKU INIMESE UNENÄGU
Fjodor Dostojevski samanimelise jutustuse ainetel

2
00:00:46,400 --> 00:00:48,919
Kõik oli täpselt nii nagu meilgi,

3
00:00:48,920 --> 00:00:53,098
kuid ometi oli sel suur,
kuidagi pidulik helendus.

4
00:00:53,400 --> 00:00:57,079
Meie maal pole ma kunagi
näinud inimeses sellist ilu.

5
00:00:57,080 --> 00:01:01,199
Kui ehk vaid meie lastes,
nende esimesel eluaastal.

6
00:01:02,120 --> 00:01:07,110
Ja juba siis, esimesest pilgust nende
nägudele, mõistsin ma kõike. Kõike!

7
00:01:07,640 --> 00:01:12,118
See oli maa, mis polnud
rüvetatud pattulangemisest.

8
00:01:12,280 --> 00:01:17,439
Seal elasid mittepatustavad inimesed.
Ma nägin neid ise, õppisin neid tundma.

9
00:01:17,440 --> 00:01:20,359
Ma armastasin neid ja
hiljem kannatasin nende pärast.

10
00:01:20,360 --> 00:01:29,132
Unenägu, taadike, on jamps,
hallutsinatsioonid.

11
00:01:41,840 --> 00:01:44,479
Aga kuidas luua paradiisi?

12
00:01:44,480 --> 00:01:49,172
Ma ei tea, kuna ei suuda
seda sõnades edasi anda.

13
00:01:50,440 --> 00:01:56,954
Iseenesest, kui lihtne see on - ühel päeval, 
ühel tunnil läks kõik korraga paika.

14
00:01:57,280 --> 00:02:04,333
Peamine - armasta teisi nagu ennast.
See on kõige tähtsam.

15
00:02:04,640 --> 00:02:07,851
Midagi muud pole tegelikult vaja.

16
00:02:12,640 --> 00:02:17,359
Tõe sain ma teada eelmisel novembril,
nimelt kolmandal novembril.

17
00:02:17,360 --> 00:02:20,799
Ja sellest ajast mäletan
ma iga oma elu hetke.

18
00:02:20,800 --> 00:02:24,239
Ma olin otsustanud sel ööl
ennast tappa ja oleksin ennast

19
00:02:24,240 --> 00:02:27,100
ka kindlasti maha lasknud,
kui poleks olnud seda tüdrukut.

20
00:02:27,109 --> 00:02:32,775
Härra!
Seal! Emake!

21
00:02:33,640 --> 00:02:35,929
Härra!

22
00:02:37,880 --> 00:02:40,135
Härra!

23
00:03:00,560 --> 00:03:06,599
Aga praegu on mul ükskõik.
Sest tunni või kahe pärast kustub kõik

24
00:03:06,600 --> 00:03:10,999
ja mis on mul siis veel asja selle tüdruku
või millegi muuga maailmas.

25
00:03:11,000 --> 00:03:16,134
Ma pöördun tagasi nullpunkti,

26
00:03:16,440 --> 00:03:19,432
absoluutsesse nulli.

27
00:03:22,200 --> 00:03:25,013
Mine, mine!

28
00:03:37,960 --> 00:03:42,779
Null, null,
absoluutne null.

29
00:03:44,340 --> 00:03:50,535
Teile pole ette nähtud teed pakkuda,
teie võlakese pärast. Üürnik!

30
00:03:54,900 --> 00:03:57,369
Kes siin on?

31
00:04:08,000 --> 00:04:11,319
Aga elu ja rahu sõltuvad
praegu ju minust.

32
00:04:11,320 --> 00:04:15,559
Lasen ennast maha - ei tule rahu,
vähemalt mitte minu jaoks.

33
00:04:15,800 --> 00:04:20,299
Veel mõtlesin sellal: mis siis, kui ma
oleksin varem elanud Kuul või Marsil

34
00:04:20,300 --> 00:04:26,536
ja sooritanud seal mingi ebaausa teo?
Oleks see mulle siit vaadates ükskõik või mitte?

35
00:04:29,080 --> 00:04:32,079
Ja siis jäin ma magama.

36
00:04:32,080 --> 00:04:39,200
Uinusin märkamatult ja justkui
jätkates samade arutlustega.

37
00:05:09,080 --> 00:05:11,599
Kes siin on?

38
00:05:20,760 --> 00:05:24,694
Niisiis on olemas ka
surmajärgne elu.

39
00:06:09,800 --> 00:06:13,199
Kas tõesti on see maa
sarnane meie omaga?

40
00:06:13,200 --> 00:06:18,729
Kuidas saab olemas olla
selline kordus? Ja milleks?

41
00:08:17,720 --> 00:08:24,651
See oli mingi armumine
üksteisesse, täielik ja üldine.

42
00:08:31,720 --> 00:08:34,759
Neil oli armastus, sündisid lapsed,

43
00:08:34,760 --> 00:08:39,699
kuid mitte kunagi ei märganud ma nende
juures selliseid julma himuruse hooge,

44
00:08:39,700 --> 00:08:45,479
mis tabavad meie maal peaaegu kõiki,
kõiki ja igaüht,

45
00:08:45,480 --> 00:08:51,153
ja on peaaegu ainsaks
inimkonna patu allikaks.

46
00:09:26,660 --> 00:09:33,994
Kas tõesti pole ükskõik: oli see uni või mitte,
kui see unenägu juhatas mind tõe juurde?

47
00:09:36,840 --> 00:09:45,917
Kas tõesti mu väiklane süda ja kapriisne, tühine
mõistus võisid tõusta tõe sellise ilmutuseni?

48
00:09:46,960 --> 00:09:49,773
Ma ise nägin neid,

49
00:09:50,600 --> 00:09:58,251
tunnetasin ja veendusin: armastasin neid.
Ja hiljem kannatasin nende pärast.

50
00:11:08,990 --> 00:11:13,599
Praegu nad näägutavad minu kallal,
et see oli vaid unenägu.

51
00:11:16,400 --> 00:11:21,597
Kas pole ükskõik, oli see uni või mitte,
kui see juhatas mind tõe juurde?

52
00:11:21,680 --> 00:11:24,159
Ma nägin tõtt!

53
00:11:24,160 --> 00:11:31,399
Nägin ja tean, et inimesed võivad olla kaunid ja 
õnnelikud, kaotamata võimet elada maailmas.

54
00:11:32,240 --> 00:11:35,999
Aga selle minu usu üle naerdakse.

55
00:11:40,340 --> 00:11:42,879
Aga võib-olla polnud see üldse uni.

56
00:11:42,880 --> 00:11:47,439
Siiani ma varjasin, kuid nüüd
räägin teile ära ka selle tõe.

57
00:11:47,440 --> 00:11:53,852
Asi on selles, et ma nakatasin
nad kõik kõlvatusse.

58
00:15:26,999 --> 00:15:29,135
Tema!

59
00:16:41,600 --> 00:16:47,559
Kuigi me oleme valelikud,
õelad ja ebaõiglased,

60
00:16:47,560 --> 00:16:52,599
me teame seda.
Kuid meil on teadus

61
00:16:52,600 --> 00:17:01,239
ja läbi selle leiame me taas tõe,
kuid võtame selle vastu teadlikult.

62
00:17:01,240 --> 00:17:09,279
Teadmine on tugevam tunnetest.
Elu tunnetamine on kõrgem elust.

63
00:17:09,280 --> 00:17:15,495
Igaüks kuulub kõigile
ja kõik igale.

64
00:17:46,320 --> 00:17:50,573
Kes siin on? Kes siin on?

65
00:17:52,280 --> 00:17:55,332
Kes siin on?

66
00:18:30,440 --> 00:18:34,618
Kes siin on?

67
00:18:49,320 --> 00:18:53,679
Oleksin nagu und näinud.
Jampsi, hallutsinatsioone.

68
00:18:53,680 --> 00:19:00,199
Unenägu! Mis on unenägu?
Kas me elu pole unenägu?

69
00:19:00,200 --> 00:19:02,319
No olgu siis unenägu.

70
00:19:02,320 --> 00:19:07,599
Ja selle elu, mida te nii ülistate,
tahtsin mina kustutada enesetapuga.

71
00:19:07,600 --> 00:19:15,658
Aga minu unenägu juhtis mind uude,
suurde ja uuenenud ellu.

72
00:19:51,600 --> 00:19:55,200
Jutustas Pastella